Voolule truu
Faithful to the Flow
GALLERY POSITIIV, ROO 21a, Tallinn
15.11.2021 - 03.12.2021
„Voolule truu“ räägib suurema muutuse ja transformatasiooni protsessist, olgu see maailmatasandil või konkreetses inimeses. See on olukord, millega kohanemiseks pole muud valikut, kui kaasa minna. Pealkiri märgib ära võimaliku lahenduse, kuidas muutuvaga eneses toimetada ning seeria tuumaks on usaldus ja sellele alistumise teekond. Vool on midagi enesest targemat ning see, mis liigutab universtumit ka ilma meie kontrolli ja sekkumiseta. Omaette tegu on end selle hoolde lubada. See vajaks veendumust, et elu teab, mida ta teeb ja on meie poolt. Viimase mõistmine ilmneb tihti tagantjärgi, mõnikord tundub, et üldse mitte. Miski nähtamatu suunab meile rohelisi, kollaseid ja punaseid tulesid ning iseasi on, kas oleme parasjagu pimedad või tunneme ära. Kui teadvustamegi, siis kas anname loa asjadel hargneda lahti, teades, et usk ei ole pime, vaid ettenägelik. Koostöö vooluga ei ole oma olekult osavõtmatus, vaid vastupidiselt, on ülesandeks liikuda pärivoolus kaasa. Harjumus klammerduda asjade välise kulgemise külge asendub siis keskendumisega sellele, mis toimub enese sisimas. Vool teab, mida teha ja kuhu minna, meile ajutiselt nähtamatutel põhjustel. Kui tekib hirm suunduda kuristikku või igatsus kontrollida, siis on tagasi tulnud aegunud lahing individuaalse tahte ja usalduse vahel. Tahe täielikult ei kao, kuid osava voolajana võib see joonduda orgaaniliselt sellega, mis ümberringi lahti hargneb. Vältimaks tegemast liiga ka omaenese autentsusele, seda enam usaldame end tundmatusele. Kusagil enese sees on teadmine, et suurimas pildis on kõiges olevas terviklik harmoonia.
„Voolule truu“ on valminud 2021 aasta jooksul. Näitus on omal moel ka narratiivne jätk eelnevatele fotonäitustele ("Ähm" 2017, "Heljub omal maal" 2019). Esimene märkis ära pimeduse ja illusioonide perioodi, teine näitus tühjas, kuid selges olekus viibimist, millel ei tundu ei algust ega lõppu olevat. Kolmas tunnetab, et pikaajalisest vahepeatusest ja uinunud olekust on küll väljapääsetud, kuid toimunud muutus nõuab isiklikku arengut. Kui vabanemisest on saanud omaette kriis, tundub parim valik usaldada ja aksepteerida. Fotodel kujutatud tegelased on autori enese sümboliks või universaalse inimese kehastuseks.
https://kultuur.err.ee/1608404792/anna-kouhkna-naitusest-voolule-truu-pohiline-marksona-on-usaldus
